Lille

DSC_1362

Lille on väike armas linn Põhja-Prantsusmaal, üsna Belgia piiri lähedal. Arvestades et Thalys ja TGV kihutavad sinna Brüsselist ca 25 minutiga, on enam kui veider, et me oma 8-aastase Brüsseli-elu jooksul sinna veel sattunud ei olnudki. Maikuu viimasel nädalavahetusel sai see viga siis lõpuks parandatud.

DSC_1384

DSC_1389

Esiteks tahaks kiita meie seekordset hotelli. Õigupoolest polnudki see niivõrd hotell kui 4 külalistetoaga kodumajutus, mida peab üksik nooremapoolne meesterahvas, kes on perekonnalt päranduseks saanud uhke kesklinnamaja, suurepärase asukohaga otse kunstimuuseumi kõrval. Seda ta siis seal üksinda peab, olles nii administraator, kokk kui ka koristaja kõik ühes isikus. Oma ülesannetega saab ta sedavõrd hästi hakkama, et tema majutuskohta soovitab ka Michelini giid. 🙂

DSC_1465

Maja on väga elegantselt ja hea maitsega projekteeritud ja kujundatud.

DSC_1463

Hommikusöök oli üks parimaid, mis me kuskil saanud oleme. Noh, eks suurte hotellikettide rootsi laua valikud on olnud muidugi rikkalikumad, aga selle hommikusöögi seal tegi eriliseks võluv personaalsus. Nimelt serveeris majaperemees selle meile soovitud kellaajal otse tuppa (meie käsutuses oli nii elu- kui ka magamistuba), mille jaoks ta tassis mööda keerdtreppi üles kolmandale korrusele terve serviisi koos kõigi tulede ja viledega (nupsikud munapeekrid, võitoosid, pipra-soolatopsid jne), et siis efektselt valge laudlina lauale laotada ja kogu see kupatus sinna peale sättida. Soojad, äsja pagari juurest toodud saiakesed (ka neil käib ta igal hommikul ise järel), värsked maasikad, juustud-singid, jogurtid jne.

DSC_1403

Lihtsalt äärmiselt tore ja taevalik on lasta ennast mõnel päeval oma elus niimoodi hellitada. Dolce vita oma parimal kujul.

DSC01034

Lille’i linn ise oli ka tore. Esimesel päeval kolasime mööda poode ja teisel päeval nautisime kunsti. Kunsti kohta tuleb hiljem eraldi postitus. Söömas käisime prantsuse, jaapani ja india söögikohas, aga kõik need olid üsna keskpärased, nii et soovitama ei hakka. Prantsuse pannkoogirestoranis oleks ilmselt paremini läinud, kui poleks tellinud pannkooki nimega Vana Lille. Nimelt oli selle täidiseks mingi väga kange juust, mis lõhnas ja maitses konkreetselt nagu mäda. Hiljem kuulsin Liinalt, kes on Lille’i koha pealt asjatundja, et miski selline vänge juust pidavatki seal olema kohalik au ja uhkus. Oleks pidanud oskama nime järgi kahtlustada ja tellima mõne turvalisema täidise.

DSC_1344

Käisime ka Lille’i vanimas kohvikus Meert, mis tegutseb aastast 1761. Nagu selle puhtast flaami nimestki näha, et kuulunud Lille kohviku asutamisaastal veel üldsegi Prantsusmaale, vaid oli koos Madalmaade lõunapoolsete provintsidega Hispaania võimu all.

Vitriinaken on sellel kohvikul igatahes uhke ja lakkamatult peatuvad selle ees giidiga turismigrupid.

DSC00824

DSC_1454

Hinnad olid muidugi krõbedad, ei jäänud alla Café Pouchkine’ile Pariisis. Otsustasime proovida kohalikku Põhja-Prantsusmaa spetsialiteeti, kooki nimega Le Merveilleux (Imeline). Need nägid välja täiuslikud ja elegantne meesmüüja pakkis need väga ilusasse karpi, paraku jäi maitseelamus ostuelamusele kõvasti alla. Võrreldes ühest teisest, no name pagariärist ostetud samade kookidega olid Meerti omad ilmselgelt liiga magusad.

Merveilleux’ idee iseenesest on aga hea – nagu väikesed Pavlovad, beseekihid vaheldmisi kreemiga.

DSC_1462

C. suureks rõõmuks on Lille’is mitu ägedat muusikariistade poodi. Üks neist polnudki veel nagu päriselt avatud, sest sisetööd ja kauba väljapanek oli alles pooleli, aga saime natuke sisse piiluda ja kitarrivalik võttis silme eest kirjuks.

DSC_1365

DSC00825

DSC00826

DSC_1368

Üldiselt on Lille’i vanalinna välisilme üsna erinev teistest Prantsuse linnadest. Kui muidu kohtab Prantsusmaal enamasti liivakivi beeži, valget ja halli, siis Lille oli ootamatult lopsakas ja värviline, meenutades  natuke Hispaaniat, kelle võimu alla ta ju mitu sajandit kuuluski.

DSC_1387

DSC_1395

DSC_1343

Nägin ka oma lemmikuid – juugendmotiive:

DSC_1345

DSC_1348

Ja mõnda üpris imelikku maja, näiteks sellist kiitsakat kuuekordset eramut all vasakul. Seestpoolt see vist peamiselt trepikojast koosnebki:

DSC_1469

Üks väga tore asi Lille’is on selle äsjarenoveeritud loomaaed, mis on – kujutage ette – täiesti tasuta! Kusjuures Euroopas pole ju loomaaiad üldjuhul sugugi odav lõbu, Antwerpenis näiteks tuleb pileti eest välja käia rohkem kui 22 eurot. Lille’i loomaaed pole väga suur, aga ka mitte mikroskoopiline ning väga kenasti kujundatud. Näha saab nii leemureid, punast pandat kui ninasarvikuid.

DSC_1457

DSC_1460

Arvata võib, et satume Lille’i veel teinekordki. Ehk juba septembri esimesel nädalavahetusel, kui kogu linna võtab enda alla Euroopa suurim kirbuturg. 🙂

DSC_1467

 

 

 

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s