Tordid ritta

DSC_2298

Siiru-viiruline aasta läheneb lõpule.  Piparkoogivormid on jälle kapipõhjast välja otsitud ja kuusk tuppa toodud. Kuna oma viimase torditeemalise postituse olen siia teinud juunikuus, on viimane aeg teha kokkuvõte ka aasta teise poole magusatest nikerdustest. Sest ehkki meie kodune koogitööstus on viimasel ajal pisut hoogu maha võtnud, oleks ajaloo huvides siia siiski üht-teist jäädvustada.

Selle legotordiga oli tõeliselt palju nikerdamist. Mul ei ole silikoonvorme, millega saaks martsipanist kiiresti legoklotse vorpida, nii tuli kõik klotsid ükshaaval käsitsi teha. Omamoodi lahe – tagasi lapsepõlve. Kohalikult brocante‘ilt õnnestus leida ka õigete peakatetega legomehikesed. 🙂

DSC01293

DSC01284

Suve hitiks kujunes seekord aga sidrunikook. Tuli ette, et pidin seda valmistama isegi mitu tükki päevas. 🙂 Hapukas, magus ja õhuline – see kook on tõeline maiasmoka unistus.

DSC01299

 

DSC_1513

DSC01545

DSC01546

Viimase sidrunikoogi sellest seeriast tegin kalli lapse 7. klassi lõpetamise puhul. Sinna juurde tegime veel ka salatit ja sushisid.

DSC01572

See siin on aga veidi modifitseeritud variant – lisasin vaarikatarretise ja glasuurisin valge śokolaadi asemel tumeda śokolaadiga:

DSC01819

Ükskõik kui hea sidrunikook ka ei oleks, ei saa suvi mööduda ilma maasikateta:

DSC01575

Sefiiritort on siin Belgias aga täiesti tundmatu mõiste. Vähesel määral sefiiri küll kookide kaunistamiseks kasutatakse, aga mitte selliste kuhjadena, nagu Eestis on kombeks. Nii et kellel siin sefiiritordi isu peale tuleb, peab ise tegema. 🙂 See väike sefiiritort siin läks Eesti esindusele:
DSC01589

DSC01587

Suure puhul ma aga ei mäletagi, kuhu see läks..
DSC01601

DSC01607

Järgmist torti mäletan see-eest hästi. 🙂 See oli kalli lapsukese sünnipäevaks.

12016603_946132752111247_886991361_n
DSC01628

DSC01643

Aasta lõpetuseks aga igati teemakohane taies kolleegide jõulupeole.

DSC01866

DSC01862

Selle tordiga sai omajagu nalja ka. Viisime tordi autoga kohale, aga kolleeg parkis auto liiga vara ära, mis tähendas, et peopaika jõudmiseks tuli päris pikalt mööda tänavat marssida. Esialgu sujus kõik hästi, aga siis tabas meid muidu tuulevaikses õhtus tõeline keeristuul, mis puhus kõik piparkoogikuused pikali ja lennutas tordi peale minema lumehelvestega śokolaadilaastud. Päkapikud õnneks panid visamalt vastu, kuna olid tugevalt kreemi sees kinni. Küll aga puhus tuul neile lahtist śokolaadipuru habemesse, nii et mu laps kommenteeris hiljem tabavalt, et Saint Nicolas’dest said ühe hetkega Mustad Peetrid.

Sellele vaatamata oli neil päkapikkudel menu. Sain Brüsselis tuntuks kui Päkapikutorditegija. 🙂

Ülemus ka kiitis ja soovitas mul avada oma kondiitriäri selle jaapanlase kõrvale, kes senini tema lemmikkondiiter on olnud. Liigutasin kõrvu ja läksin muidugi esimesel võimalusel neid ülemuse reklaamitud imeasju vaatama. Panen siis ka teile siia võrdluseks ühe pildi Yasushi Sasaki śokolaadikoogist. On mida eeskujuks võtta ja kuhu pürgida. 🙂

jaapanlane

Ilusat pühadeaega kõigile!