Montserrat

dsc_4206

Pühapäeval tegime väljasõidu Montserrati kloostrisse. Plaza Espana rongijaamast väljuvad sinna rongid üks kord tunnis, sõit mägede jalamile kestab tund aega ning viimane ots üles mägedesse tuleb teha kas mägiraudtee rongi või köisraudteega. Esimene neist sõidab mööda serpentiine ca 20 minutit, teine läheb otsejoones üles 7 minutiga.

Näe, klooster on seal tipus, parempoolse mäe vasakul küljel. Hea kamuflaaź, aga kui tähelepanelikult vaadata, siis on näha küll:

dsc_4193

 

Kui me eelmine kord Montserratis käisime, valisime üles jõudmiseks mägirongi, sest sellega kestab sõit kauem ja on rohkem aega maalilisi vaateid imetleda. Kindlasti on rongisõit ka vähem hirmus, kui trossi otsas kuristiku kohal kõlkuda. Seekord aga  valikut polnud, sest rong sel päeval ei sõitnudki, oli ainult köisraudtee-variant. Ostsime siis Barcelonas sellele piletid, mõtlesime, et ongi tore, kui saab teise variandi  ka ära proovida. Paraku. Kui pärast tunniajalist sõitu kohale jõudsime, oli järjekord köisraudteele kümnes keerus nagu meremadu. Muidugi, enamik inimesi eelistab ju  tavaliselt üles sõita rongiga, mis mahutab kümneid kordi rohkem inimesi, kui see köisraudtee-putka. Nüüd aga pidi kogu see mass kannatlikult ootama, et  teleferico nad 20-kaupa üles mäkke sõidutaks. Ära ka justkui minna ei saanud, kui kallid piletid ostetud ja Barcelonast tund aega kohale sõidetud.

collage-1478082519501

Kirjade järgi pidanuks teleferico sõit kestma 7 minutit – meie ootasime natuke rohkem kui 2,5 tundi. Iga tunni tagant saabus rongitäis inimesi juurde ja saba venis aina pikemaks. Viimased õnnetud jõudsid üles kella 17 paiku, kui läks juba pimedaks ja meie hakkasime alla tulema. (Muidugi jällegi tund aega sabas seistes).

Nii et selline lugu siis. Aga tegelikult ma ei kurda, sest see sabasseismine oli ka omamoodi huvitav. Puhas mägede õhk ja päikesepaiste ning hea võimalus inimesi jälgida. 🙂 Inimeste kiituseks tuleb ütelda, et kõik olid kuni lõpuni välja rõõmsad ja sõbralikud, ei mingeid torssis nägusid ega trügimist. Tegemist oli siiski ju pühapaiga külastajatega. 🙂

collage-1478081783060

Montserratis vaatasime üle imettegeva Musta Madonna, panime küünlaid, sõime jäätist. Tegime ka väikese matka kloostrit ümbritsevatel matkaradadel, aga mööda oluliselt lühemat marsruuti, kui algul plaanitud, sest polnud tahtmist pimedas mägedesse jääda. Vaated, mis sealt ülevalt avanevad, on muidugi täiesti imelised. Ning edasiliikumiseks pole vaja mingit erilist võhma ega varustust, mina sain täitsa oma tavaliste tänavakingadega hakkama.

dsc_4213

Kõige ilusam hetk oli siis, kui me peale tunniajalist ootamist lõpuks järjekorra eesotsas saabuvat telefericot ootasime. Vaikselt hämardus ja mäed mattusid sinaka roosaka udu sisse. Lõpuks ei olnudki nende piirjooned enam eristatavad, oli lihtsalt üks unenäoline uduookean. Sellest roosast uduookeanist ujus välja kollane laevuke, millega sai libiseda otse roosa unenäo sisse. Väga imeline ja eriline hetk, mis kestis vaid üürikest aega – kui me alla jõudsime, oligi pimedus käes.

dsc_4225

Pikk nädalavahetus Barcelonas

 

dsc_4129

Kõikide pühakute päev ja hingede päev on Belgias alati vabad päevad ning kuna parasjagu on ka sügisene koolivaheaeg, võtsime ette väikese reisi Barcelonasse. Tegelikult pidime sinna minema juba lihavõtte ajal, aga siis plahvatas Brüsselis paar pommi ning lennujaamas pandi mõneks nädalaks uksed üldse kinni. Lennupiletite raha sain küll lõpuks tagasi, aga broneeritud hotelli esimese öö maksumus ning netist ostetud kontserdipiletid ja Sagrada Familia sissepääsud tuli enda kuludesse kanda. Tookord läksime küll  rongiga Amsterdami, aga Barcelona jäi kripeldama ning lubasin endale, et teeme selle reisi esimesel võimalusel ikkagi ära.

collage-1477764917340

No ja esimene võimalus oli sügisene koolivaheaeg. Broneerisime sama hotelli mis märtsis ning jäime väga rahule. Tegemist oli pisikese ja puhtusest särava B&B-ga, milles ainult 10 tuba ning mille asukoht Plaza Catalunya kõrval võimaldas igale poole jala liikuda. Hommikusöök oli rikkalik ja väga maitsev ning seda sai nautida avaral terrassil sisehoovis. Ei olnud just kõige odavam koht, aga hinna ja kvaliteedi suhe oli kindlasti paigas.

collage-1478082664791

dsc_4235

Kokku olime Barcelonas 3 päeva, aga nagu ikka, tundub see aeg tagantjärele vähemalt nädalase reisina, kuna päevad olid nii pikad ja intensiivsed. Tööasjad jõuavad selle ajaga mõnusalt peast välja tuulduda.:)

Esimene päev oli peamiselt kultuuriteemaline, Gaudi loomingu radadel. Vaatasime üle Casa Battlo, Casa Mila, Guelli pargi ja Sagrada Familia kiriku. Viimasesse oli plaanis ka sisse minna, aga kahjuks olid piletid paariks järgmiseks päevaks välja müüdud! Tegime siis väljastpoolt ringi peale, aga kunagi tahaks sinna ikkagi sisse ka pääseda, sest piltide pealt tundub see interjöör väga omapärane. Seekord ma lihtsalt ei julgenud neid pileteid netist ette ära osta, sest eelmine kord oli nii, et just siis, kui ma olin piletid välja printida jõudnud, teatas tööle jõudnud kolleeg  pommiplahvatusest.

collage-1478082361241

Guelli parki sai meie eelmise Barcelona-käigu ajal veel tasuta sisse, aga nüüd tuleb sinnagi (kellaajaline) pilet osta. Õnneks on tasuline siiski ainult pargi süda, äärtes saab ikka veel ilma rahata kõndida. Seda me ka tegime, sest nagunii olid ka need piletid selleks päevaks kuni kella 18ni välja müüdud. Barcelonas juba publikupuudust ei ole.

collage-1478082439268

Vanameister Gaudi
Vanameister Gaudi

Nagu ikka, oli seal pargis palju muusikuid, üks noormees arkaadide all tundus olevat lausa sama, kes 2011. aasta suvel. Tookord ostsime temalt plaadi 8 euro eest, nüüd oli hind kerkinud 12 euroni. Pargis oli rohkelt ka igasuguseid nännimüüjaid, kes politsei lähenedes oma pambu välgukiirusel kokku keerasid ja jalgadele valu andsid. Seda mängu oli päris naljakas jälgida. Hiljem lugesime teadet, et neid, kes tänavamüüjatelt piraattooteid ostavad, ähvardab 300-eurone trahv. Päris huvitav, kas keegi seda trahvi kunagi ka maksma on pidanud – ehk ainult siis, kui politseinik ise tänavamüüjaks kehastub?

Pärastlõunal läksime mere äärde. Ilm oli küll palav, päikese käes 30 kraadi ringis, aga vesi oli üsna kraanivee temperatuuril. Mõned vapramad siiski kaldalähedases vees hulpisid.

dsc_4155

Edasi tuli jalutuskäik Ramblal. Seal oli laupäevane kunstiturg, ostsin endale punasest nahast käekoti, täpselt selle, mida ammu otsinud olen. Boqueriast põikasime ka läbi ja manustasime paraja portsu 1-euroseid smuutisid. Kõik smuutid olid valmistatud kookospiimaga ja tulemus oli üllatavalt mahe & meeldiv. Proovige näiteks kombinatsioone mango & kookos või papaia & kookos.

Esimese päeva lõpetuseks läksime Plaza Espanale, et näha imelist purskkaevude etendust. See kestis kella üheksast poole üheteistkümneni. Algul mängis taustaks popmuusika, siis klassika, siis jazz, siis prantsuse śanssoonid jne. Mida edasi, seda andekamalt oli lahendatud veejugade ja muusika sünkroonsus, tundus küll, et kõik võimalused on juba nähtud ja tehtud ning siis tulid nad jälle millegi uuega välja. Väga-väga võimas elamus!

collage-1478082095360

collage-1478082133512

collage-1478082208612

Teisel päeval tegime väljasõidu Montserrati, millest räägin eraldi postituses, et mitte seda juttu siin liiga pikaks venitada. Õhtul aga vaatasime flamenkoetendust Palau de Musicas. See imelise juugendarhitektuuriga maja  ja leegitsev tants pakkusid kokku võimsa elamuse. Aplaus iga etteaste lõpus oli kõrvulukustav.

collage-1478081949018

Viimase päeva olime planeerinud põhiliselt śoppamiseks, mis väljendus selles, et C. sai endale hunniku lahedaid T-särke. Näiteks on olemas selline tore Barcelona firma nagu Wanda T-shirts, kes teeb oma särke ökopuuvillast ja see kangavahe on käega katsudes vägagi tuntav. Nende pildid olid ka andekad, meie ostsime sellise:

dsc_4324-1

Avastasime ka kohti, kuhu me Barcelonas veel sattunud ei olnud. Näiteks tellistest laotud triumfikaar ja mammuti kuju.

petit-chef-4

collage-1478082742212

Läksime vaatama ka seda, kas Püha Eulalia katedraalis elavad haned on ikka veel alles. Need linnud sümboliseerivad teatavasti Eulalia neitsilikku puhtust ning neid on alati 13, kuna Eulalia pidi läbi tegema 13 kannatust ja oli märtrisurma surres 13-aastane. Katedraali-haned olid elu ja tervise juures, suursugused ja pontsakad. 🙂

petit-chef-15