Detsember

Talv on ka Brüsselisse kohale jõudnud. Lund pole sel aastal küll veel näha olnud, aga hommikuti on siiski vahel juba ka miinuskraade, mis sundis kapipõhjast kindad välja otsima. Ilmselt tuleb varsti välja sikutada ka talvemantel. Isegi C. soostus mõningase veenmise järel dressipluusi talvejope vastu vahetama. Neil seal koolis ei ole ju mingit riidehoiu ega asjade ärapanemise võimalust. Seetõttu ollakse päev otsa välisjalanõudes (peamiselt botastes, sest talvesaabastest ei tea siin keegi midagi) ja tassitakse oma jopet tunnist tundi kaasas. Väga tobe olukord. Muidugi, kui koolis on ca 3000 õpilast, siis on selliste olmeküsimuste korraldamine muidugi keerulisem kui väikeses koolis, aga hea tahtmise korral kindlasti mitte võimatu ülesanne.

Hästi  intensiivne  ja sisukas aeg on olnud. Neljapäeviti käin ikka edasi oma joonistuskursusel, kus Liinaga sügisel alustasime. Karpide, lusikate, tindipottide ja fotoaparaatide joonistamiselt oleme nüüd jõudnud aktimodellini. Kaks viimast korda on meil modelliks käinud küpses eas Juliette, kes on modellina tõeline professionaal ning võtab väga meisterlikult igasuguseid kunstilisi poose, mille jäädvustamiseks on meil siis aega 30 sekundist 5 minutini. Väga huvitav kogemus igal juhul, kogu see buduaarilik atmosfäär seal.

Üle-eelmisel nädalavahetusel käisime Pariisis ja eelmisel nädalavahetusel Amsterdamis. See on see Brüsselis elamise rõõm ja õnn, et rongisõit neisse linnadesse võrdub aja- ja rahakulu poolest Tallinnast Tartusse sõiduga.

Pariisis olime külas Kaial ja Pedrol ning oli hästi tore. Kaia oli just lõpetanud kogu korteri remondi, nii et kõik kiirgas värskest värvist.

dsc_4331

Käisime ka tema ateljees, kuhu ma polnudki varem sattunud, ehkki see ateljee on tal juba 10 aastat. Järgmisel sügisel on meil kavas korraldada tema näitus Brüsselis, nii et käisime teoseid üle vaatamas. 🙂 Kuna Kaial ja C.-l on plaanis sel näitusel üles astuda ka ühise hologrammiprojektiga, käisime lähedal asuvas Emmaüse kommuunis äravisatud elektrooniliste komponentide jahil, millest neid hologramme teha annaks. Emmaüsis meil erilist edu ei olnud, aga igasugused loomingulised ideed teostuse poole pealt muidugi Kaial ja C.-l idanesid.

15227930_10154759973197272_1762014465_n

Ma vist ei ole sellest oma blogis kirjutanud, et C.-l on juba paar aastat olnud oma DIY Youtube’i kanal, mis talle väikest taskuraha sisse toob ja millega ta võitis  sügisel ka ühe prantsuskeelsete videote konkursi. Muu hulgas õpetab ta seal ka  hologramme tegema.

Pariisis oli meil plaanis minna ka Louis Vuittoni Fondi ühe vene kunstikollektsionääri impressionistide näitust vaatama, aga seal oli kahjuks selline järjekord, et oleksime paar tundi sabas seisnud ja oma rongist maha jäänud. Nii et sinna läheme järgmine kord ja siis oleme juba targemad ja ostame piletid netist ette ära. Aga vähemalt väljaspoolt oli see 2014. aastal avatud maja igavesti äge ja kunstiline.

pedro-ja-kaiaga

Kunstinäituse asemel jalutasime hoopis kõrvalolevas Jardin d’Acclimatation’is ja pärast Champs-Elysées’l jõuluturul. Sellised jõuluturud Lääne-Euroopa suurlinnades on küll maailma kõige mõttetumad kohad üldse – kohutavalt palju trügimist kitsal pinnal ning kõikides putkades ikka üks ja sama träni & kiirsöök aastast aastasse. Brüsseli jõuluturul pole ma juba mitu aastat trügimas käinudki. Kõige jubedam mälestus on mul aga Aachenist Saksamaal, kus kohati tuli ikka konkreetselt oodata, et saaks jälle sammukese edasi astuda.  Seevastu Viinis ja Prahas oli see jõuluturundus lahendatud nutikamalt – miniturud olid püsti igal suuremal tänavanurgal ja platsil ning nõnda oli kõigile soovijatele seal piisavalt ruumi. Sel aastavahetusel läheme Zagrebisse, mille jõuluturg valiti eelmisel aastal Euroopa parimaks – saab siis näha, kuidas nemad selle korraldanud on.

Sel nädalavahetusel sõitsime Amsterdami  Estas Tonne kontserdile. Äärmiselt põnev inimene ja tõeline kitarrivirtuoos. Geenius. Ma ei imestaks, kui seejuures oleks tegemist taaskehastunud Jeesus Kristusega. 🙂 Kontsert toimus klubis ClubLite, mis tundub olevat selline äge alternatiivklubi – joogast, tantrismist, meditatsioonist ja muudest vaimsetest praktikatest huvitujatele. Ka Estase kontserdi ajal oli saalis mitmeid joogariietes inimesi. Tegelikult oli see Amsterdami lisakontsert. Esimene müüdi oktoobris välja paari tunniga ja kui ClubLite andis FBs teada, et nad on saanud Estase nõusoleku lisakontserdiks, läksin töölt lõunapausi ajal koju pileteid ostma (mul ei olnud tööl oma pangaülekannete tegemise vidinat (Belgian Special 🙂 kaasas) ning hästi tegin, et läksin, sest paar tundi hiljem oli ka lisakontsert välja müüdud.

Olime seekord selles hotellis, mille valisin klubi läheduse tõttu. Kontsert lõppes pärast kella 23  ja siis poleks tahtnud hakata kuhugi kaugele seiklema. Aga tegelikult oli see hotell igas mõttes hea valik – oli mullivann, rõdu laua ja toolidega, lisaks vooditele suur mõnus diivan istumiseks ning väga ok hommikusöök rootsi lauas. Saabumisel pakuti ka tassike tasuta capuccinot. 2-inimese tuba maksis 80 eurot, nii et igati hea diil.

Estase kontsert oli muidugi võimas. Ta oli üksi laval kolm tundi järjest ning mängis lakkamatult. Rahvas saalis istus tunnikese täiesti hiirvaikselt, siis hakkasid mõned tasapisi transsi minema. Vahepeal Estas ka rääkis natuke. Pühendas kontserdi Standing Rock’i indiaanlastele, kes võitlevad praegu oma puhta vee eest, mis tegelikult on meie kõigi ühine puhas vesi. Loitsis indiaani keeles. Kutsus inimesi üles olema päriselt, mitte tegelased kellegi ettekirjutatud stsenaariumis. Rääkis sellest, et tegelikult on kogu nähtav ja nähtamatu maailm laine, helilaine. Seega muusika. Kõik on muusika.

Järgmisel päeval käisime natuke ka Amsterdamis shoppamas. Kohe meie hotelli kõrvaltänavas oli üks kingapood, mis spetsialiseerus suurtele numbritele, meestele  kuni suuruseni 52, naistele kuni 45. Väga tore, nüüd teab, kuhu järgmisel korral sammud seada, kui jälle jalatsipõud on. Sealne kaup tundus kõik hästi kvaliteetne, aga kallis ka.

dsc_4370

Hotell jäi natuke kesklinnast välja ning seal ümbruskonnas oli palju huvitavaid poode. Kesklinnas on ju peamiselt vaid riided-jalanõud ja suveniirid. Aga sealt leidsime ühe tööriistade-tarvikute poe, kuhu C. sukeldus ligemale tunnikeseks, ning mitu huvitavat kodukaupade poodi. Kui Prantsusmaal käies on poes alati praktiliselt samad asjad, mis Belgias, siis Holland on siiski ägedalt omanäoline. Isegi toidupoes käimine on seal elamus, sest vähemalt pool kaubast on Belgias müügilolevast erinev.

Lõpetuseks ka väike tordiülevaade viimase kuu toodangust.

dsc04061

Kolleegidega on meil jõulupidu selleks aastaks juba peetud ning sinna tegin sellise jõhvikavahutordi pohlatarretise ja sidrunibiskviidiga. Kokku oli sel tordil 10 kihti, kahjuks läks meelest ära lahtilõigatud torti pildistada. Päkapikud on maasikast ja sefiirist ning kuused tehtud jäätisetorbikutest, śokolaadist  ja beseest.

dsc_4356

Elu esimene ämblikmees, päris loominguline nikerdamine:

valge

Jätkuvalt toredat advendiaega kõigile!