15!

dsc03864

Septembri keskel, kalendrisuve viimasel nädalal, sai kallis lapsuke juba 15. Nii tähtsa sündmuse puhul  pidin oma kondiitrioskused muidugi  hoolega kokku koguma ja natuke üle oma varju hüppama. Sest see ei lähe ju ka mitte, kui ema igasuguseid põnevaid-kirevaid teematorte ainult teistele nikerdab. 😉

Et tort peab tulema muusikateemaline, oli kohe algusest peale selge, sest  kingituseks oli seekord plaanis basskitarr. Kaalusin varianti teha tordi peale kaunistuseks  śokolaadist  kitarr, aga leidsin siis – oma võimeid igati realistlikult hinnates -, et kõigi nende kumeruste ja keelte õigesse proportsiooni ja rakurssi sättimine võib liiga keeruliseks osutuda. Tiibklaver tundus lihtsam. 😀 Ja mine tea, võib-olla kunagi ühel sünnipäeval tuleb see päris tiibklaver ka ära, unistada ju võib. Seniks tuleb leppida śokolaadist variandiga, mille sees mitmevärvilised makroonid.

dsc03856

Kokku oli nikerdamist mitu õhtut, et kõik need väikesed detailid õigesti tempereeritud śokolaadist valmis saada ja omavahel kokku sobitada. Klaveritiibasid tegin igaks juhuks ka väikese varuga, et kui esimene paigaldades katki peaks minema, oleks uus kohe võtta. Õnneks varuvariante vaja ei läinud, neid sai pärast niisama krõbistada. 🙂

dsc03930

Tordi sisuks oli biskviit, kohupiim ja vaarikad, pealt katsin martsipaniga. Ümbritsev riba on  mandli-kakaobiskviit ja muusikamotiivid on joonistatud  valge śokolaadiga.

dsc03862

 

15 aastat ühist teekonda ja koos kasvamist – milline tore ja rõõmuküllane aeg on see olnud!  Ma olen väga tänulik nende aastate eest.

dsc03931

Ja nagu öeldud, siis meie kodune pillikogu sai jälle täiendust. Seekordse kaunitari järgi sõitsime Lille’i linna Prantsusmaale. Brüsseli muusikapoodide valik osutus ootamatult kehvaks ja interneti teel mina pilli ostmist ette ei kujuta. Nii tunduski kõige lihtsam sõita 30 minutiga Lille’i ja kapata viie tunniga läbi sealsed 7 (seitse!) muusikapoodi, mis peaasjalikult kitarridele keskendunud. Ja tadaa – seal ta oligi, mahagon ja roosipuu – 5-keeleline Ibanezi basskitarr! Leidsime kohe teisest poest, aga käisime igaks juhuks ülejäänud 5 ka läbi. Aga ei, paremat pakkumist ei näinud, sama kitarr oli ka viimases poes, aga ligi 50 eurot kallim, nii et kihutasime läbi linna uuesti teise poodi tagasi ja laekusime siis, keel vesti peal, 10 minutit enne rongi väljumist rongijaama. Kohvikusse merveilleux‘sid sööma ei jõudnudki, aga mis sest ikka.

dsc_4119

Suve alguse koogid

Kui ma täna juba blogipostituste lainele sattusin, siis panen siia ka mõned pildid kahel viimasel kuul tehtud tortidest.

Ühe põneva tellimuse teemaks oli “tsirkus”. Kuna peo viisid läbi tsirkusekooli kasvandikud, kes lastele akrobaatikatrikke jms õpetasid, siis pidi muidugi ka tort olema teemakohane. Õnneks ei olnud mul palju vaja nuputada, sest oma lemmikust kondiitritarvikute poest leidsin täpselt sobivad suhkrumassist medaljonid tordile kaunistuseks. Nii oligi vaid vormistamise vaev – sees on biskviit, kohupiim ja vaarikad, pealt kaetud suhkrumassiga:

DSC03671

DSC03669

Üle pika aja telliti minult ka nukuga printsessitort. See lillekeste nikerdamine kleidile oli tõeliselt lõbus tegevus, nii et tundub, et nukkudega on tore mängida igas vanuses:

DSC03713

Sefiiritort on midagi, mida Belgia kondiitriärides ei müüda, aga eestlaste jaoks on see nö kodune maitse. Ma ise väga suur sefiirifänn ei ole, aga kui tordi sisuks panna kohupiimakreem marjadega ning teha pool sefiiri vaarikapüree ja teine pool sidruniga ning katteks sättida samuti ohtralt marju, siis on minu meelest täitsa hea.

DSC03683

Sidrunikoogid on endiselt popid.

DSC02030

Viimase aja lemmikuks on mul saanud see, et teen äärise maasikatega nagu fraisier‘l ja panen ka sisse kihi maasikaid, kondiitrikreemi aga asendan sidrunivahuga ning peale õhukese kihi sefiiri:

DSC03731

või siis teine variant – panna sidrunivahu alla kiht rabarbericurdi:

sidruni-rabarberi-maasika

 

Meie lihavõttepashat polegi ma vist veel blogisse riputanud. Mina teen pashat nii, et vahustan munad tulise suhkrusiirupiga, mis ühtlasi pastöriseerib toored munad, ning pärast segan jahtunud segu kokku kohupiima ja muude lisanditega (sukaad, goji marjad, rosinad jne). Vormina kasutan sellist prantsuse köögis levinud sõela. Kaunistasin vaarikakreemiga:

Lihavõtted 2016

Selle Liina tordi olen ma ilmselt korra juba blogisse pannud, aga leidsin nüüd lapse fotokast mõned paremad kaadrid:

DSC02063

Mõned koogid

Vähemalt korra poolaastas tahaks postitada fotosid vahepeal valminud tortidest. See on olnud suur rõõm. Ma tunnen end väga privilegeerituna, et saan tegeleda nii toreda hobiga ja et mul on inimesi, kellele saan oma tordid ära anda. See on üks lihtsamaid ja kindlamaid viise inimesi õnnelikuks muuta. Suur tänu kõikide nende ilusate emotsioonide eest!

Hästi tore on ka see, et inimeste soovid on nii erinevad. Nii saan peaaegu iga tordiga katsetada midagi uut. Näiteks autokujulist torti ei olnudki keegi siiamaani veel soovinud. Nüüd on siis see ka tehtud. Tehniliselt on sellise tordi puhul võimalik kahesugune lähenemine – kas liita erinevad detailid kreemiga omavahel kokku või siis teha kõigepealt kihiline nelinurkne plokk ja lõigata terava noaga kujund sellest välja. Ma kasutasin seda viimast, skulptori-tehnikat:

DSC03177

Sidruni-vaarikatort kolleegi sünnipäevaks:

DSC03178

Mõne lapse puhul olen saanud  juba kolmas aasta järjest talle sünnipäevakooki teha. Küll see aeg ikka lendab.

DSC03234

 

DSC03198

 

DSC02348

See mango-śokolaaditort oli aga minu esimene rahvusvaheline tellimus. 🙂 Sinna läks 7 erinevat kihti – pähklibiskviit, krõbedik, śokolaadi-ganache, mangovaht, mangotükkidega tarretis, uuesti mangovaht ja peale mangoglasuur. Nikerdamist oli omajagu, aga kuuldavasti oli sünnipäevalaps öelnud, et see on kõige parem kook, mida ta Belgias elatud aastate jooksul saanud on. 🙂 Ühtlasi oli neil samal päeval oma värskelt ostetud majja sissekolimine, nii et kujundus on siis inspireeritud sellest.

DSC02247

 

IMG_20160220_141226143

Tort isamaale 2016

DSC_2799

Kolmapäeval tähistasime töö juures kolleegidega kalli kodumaa sünnipäeva. Minul oli au sel puhul jälle üks tort valmis nikerdada. Kuna samal ajal on Nami-Namis käimas isamaaliste tortide võistlus, seekord juba kaheksandat korda, siis riputan oma kätetöö ka sinna üles.

DSC02283

Seekordne tort sai inspiratsiooni Valdur Mikita raamatutest. Minu meelest on need täiesti geniaalsed ja praeguses hetkes meie inimestele väga vajalikud. Võrdleksin tema kolme raamatu tähtsust isegi Alo Mattiiseni isamaaliste lauludega omas ajas.

Eesti ja eestlaste olemus ja erilisus on neis raamatutest väga hästi ära tabatud.

Mõned minu lemmiktsitaadid “Lindvistikast”:

Eestlase jaoks on metsaskäimine või seenelkäik ühekorraga nii loodus- kui kultuurikogemus.

Eesti rockstaarid on kivipuravik, männiriisikas ja suur sirmik.

Mets pakub nii tuule- kui kultuurivarju.

Eestlane on kokku pandud pühast puust ja maagilisest sõnast.

Eestlane läheb metsa nagu ühe suure suguvõsa kokkutulekule.

Üks spontaanne korilussööst seente ja pähklite järele on igal juhul rohkem väärt kui mõttetu reis Kanaari saartele.

Loomade kannul käies saame paremaks inimeseks.

Nii sattusidki minu seekordsele Eesti sünnipäevatordile [kriimsilm,] karuott ja rebane, siilipoiss ja jänes karvane, otsekui kui selles “Karulaane jenka” laulusalmis. Kriimsilm oli paraku häbelik ja peitus põõsastesse.

DSC02292

Tordi sisu on rõõmsalt siiru-viiruline: śokolaadiga kaeraküpsiste purupõhjal mustikavaht metsmustikatest, biskviit ja õunatarretis, kaetud vaniljekreemiga.

Läbilõikest jõudsid telefoniga kiiruga ka ühe pildi klõpsata, enne kui viimane tükk ablaste kolleegide kõhtu kadus:

DSC_2812

Pidu oli muidu väga tore, õhupallirohke ja luuletustega:

DSC_2807

Edit: Koogi sisemiste kihtide kokkupanekul oli inspiratsiooniks see suurepärane Olga karamellitort, millele oma blogis ka varem viidanud olen. Õunasiidriga valmistatud imeline tarretisekiht tordi keskel muudab kogu maitseelamuse nii kergeks ja värskeks, et minu meelest võiks selline kiht iga koogi koostises olla. 🙂

Jaanuarikuu tordid

DSC_2693

Eile algas Hiina kalendri järgi uus aasta, mida esmakordselt tähistati ka meil siin Brüsselis. Vanalinnas toimus kostümeeritud rongkäik ning seejärel jõu- ja ilunumbrid Börsihoone ette püstitatud laval. Kuna me läksime laupäeval sealkandis asuvasse muusikapoodi C.-le ammulubatud ja kauaihaldatud kitarripedaali ostma,  saime meiegi neist pidustustest mõningal määral osa. Rahvast oli vanalinna kitsaste tänavate jaoks muidugi ilmselgelt liiga palju, et seda paraadi koos vilede ja tuledega mugavalt nägema oleks mahtunud. Loodan, et kui järgmisel aastal on neil kavas veel midagi taolist korraldada, leiavad nad rongkäigu jaoks mõne laiema tänava.

Ahviaastale kohaselt olid põhitegelasteks muidugi igat masti ahvipärdikud:

DSC_2696

Aga ei saanud läbi ka õnnetoova draakoni:

DSC_2701

ja kollaste kaladeta, arvata võib, et nemadki tõotavad õnne ja rikkust:

DSC_2710

Alanud ahviaasta auks teen blogis väikese kokkuvõtte oma jaanuarikuu küpsetamisest. Üllatav küll, aga jaanuaris oli köögis täitsa palju siblimist, päris mitmel nädalavahetusel tegin korraga lausa kolm torti.

Üheks uueks suureks lemmikuks on õuna-karamellitort Olga blogist. Tegin seda esmakordselt jõuluõhtuks ja sattusime nii suurde vaimustusse, et tegin kiiresti vol 2 ka kolleegidele, et nemadki õndsusest osa saaks. Siidriga õunatarretis ja karamellivaht on täiuslik match made in heaven, mis on igal juhul väärt paari õhtupoolikut, mis selle mitme kihi ja tekstuuriga hõrgutise valmistamisele kulub.

DSC_2675

Endiselt jätkab edetabeli kõrgel positsioonil sidrunivahukook vaarikatarretisega. Näiteks selle siin tegin Soomest küllasaabunud sõbrannale:

DSC_2678

Kõige sagedamini küsitud kombinatsioon on aga šokolaad ja vaarikad. Sest kes ütleb üks, ütleb kaks – šokolaad ja vaarikad on lahutamatu paar.

DSC02108

DSC02117

DSC_2677

DSC_2679

Liinakesele läks šokolaadile ja vaarikatele lisaks ka mustsõstravaht ja peoga astelpajusid nende päikeselise värvi pärast:

DSC_2681

Kolleegi 4-aastase poja sünnipäevatort 4 martsipanist autoga:

DSC02086

DSC02088

Üks väike preili soovis oma 7-aastasele sünnipäevapeole aga kroonikujulist torti “rubiinide ja teemantidega”. Tema peo teema oli “Kuninglik”. Ma päris kroonikujulist kooki ei teinud, piirdusin tempereeritud šokolaadist krooniga ning rubiine ja teemante asendasid söödavad pärlid.

DSC02101

Selleks, et neid pärleid sinna krooni külge kleepida, on hädavajalik abimees külmasprei, mis sulašokolaadi hetkega tahkeks külmutab. Kuna talviste Hispaania maasikate söödavus on enam kui kahtlane, tegin kooki ümbritseva iluvõru seekord hoopis vaarikatest. Need kõlasid suurepäraselt kokku alumise vaarikavahukihi ja ülemise vaarikasefiiriga. Keskmiseks kihiks tegin Saint Tropez’ kreemi. See käib Tarte tropezienne‘i vahele, mis sai Prantsusmaal kuulsaks tänu Brigitte Bardot’le. Tegelikult on too peene nimega küpsetis küll enam-vähem sama, mis venelaste teekook – kaks biskviidikihti, mille vahel paksult kreemi. Koogi autoriks oli Lõuna-Prantsusmaa rannikule, Saint Tropez’sse kolinud Poola kondiiter Micka. Kui 1955. aastal režissöör Roger Vadim läks sinna filmima oma “Ja jumal lõi naise”, Brigitte Bardot’ga peaosas, telliti Mickalt meeskonnale õhtusöök. Uue koogi täidiseks kasutas ta oma poolatarist vanaema kreemiretsepti. Koogil oli nii suur menu, et uus legend oligi sündinud ning Micka ettevõte “La Tarte tropezienne” tegutseb selles linnas tänaseni.

Lõpetuseks aga pilt minu tänasest kukliteost.

DSC02136

 

Tõesti-tõesti, vastlapäev on juba ülehomme. Kes plaanib ise kodus kukleid teha, siis soovitan väga seda keefiriga retsepti Olga blogist.  Parimad kuklid ever.

 

 

 

 

 

 

Tordid ritta

DSC_2298

Siiru-viiruline aasta läheneb lõpule.  Piparkoogivormid on jälle kapipõhjast välja otsitud ja kuusk tuppa toodud. Kuna oma viimase torditeemalise postituse olen siia teinud juunikuus, on viimane aeg teha kokkuvõte ka aasta teise poole magusatest nikerdustest. Sest ehkki meie kodune koogitööstus on viimasel ajal pisut hoogu maha võtnud, oleks ajaloo huvides siia siiski üht-teist jäädvustada.

Selle legotordiga oli tõeliselt palju nikerdamist. Mul ei ole silikoonvorme, millega saaks martsipanist kiiresti legoklotse vorpida, nii tuli kõik klotsid ükshaaval käsitsi teha. Omamoodi lahe – tagasi lapsepõlve. Kohalikult brocante‘ilt õnnestus leida ka õigete peakatetega legomehikesed. 🙂

DSC01293

DSC01284

Suve hitiks kujunes seekord aga sidrunikook. Tuli ette, et pidin seda valmistama isegi mitu tükki päevas. 🙂 Hapukas, magus ja õhuline – see kook on tõeline maiasmoka unistus.

DSC01299

 

DSC_1513

DSC01545

DSC01546

Viimase sidrunikoogi sellest seeriast tegin kalli lapse 7. klassi lõpetamise puhul. Sinna juurde tegime veel ka salatit ja sushisid.

DSC01572

See siin on aga veidi modifitseeritud variant – lisasin vaarikatarretise ja glasuurisin valge śokolaadi asemel tumeda śokolaadiga:

DSC01819

Ükskõik kui hea sidrunikook ka ei oleks, ei saa suvi mööduda ilma maasikateta:

DSC01575

Sefiiritort on siin Belgias aga täiesti tundmatu mõiste. Vähesel määral sefiiri küll kookide kaunistamiseks kasutatakse, aga mitte selliste kuhjadena, nagu Eestis on kombeks. Nii et kellel siin sefiiritordi isu peale tuleb, peab ise tegema. 🙂 See väike sefiiritort siin läks Eesti esindusele:
DSC01589

DSC01587

Suure puhul ma aga ei mäletagi, kuhu see läks..
DSC01601

DSC01607

Järgmist torti mäletan see-eest hästi. 🙂 See oli kalli lapsukese sünnipäevaks.

12016603_946132752111247_886991361_n
DSC01628

DSC01643

Aasta lõpetuseks aga igati teemakohane taies kolleegide jõulupeole.

DSC01866

DSC01862

Selle tordiga sai omajagu nalja ka. Viisime tordi autoga kohale, aga kolleeg parkis auto liiga vara ära, mis tähendas, et peopaika jõudmiseks tuli päris pikalt mööda tänavat marssida. Esialgu sujus kõik hästi, aga siis tabas meid muidu tuulevaikses õhtus tõeline keeristuul, mis puhus kõik piparkoogikuused pikali ja lennutas tordi peale minema lumehelvestega śokolaadilaastud. Päkapikud õnneks panid visamalt vastu, kuna olid tugevalt kreemi sees kinni. Küll aga puhus tuul neile lahtist śokolaadipuru habemesse, nii et mu laps kommenteeris hiljem tabavalt, et Saint Nicolas’dest said ühe hetkega Mustad Peetrid.

Sellele vaatamata oli neil päkapikkudel menu. Sain Brüsselis tuntuks kui Päkapikutorditegija. 🙂

Ülemus ka kiitis ja soovitas mul avada oma kondiitriäri selle jaapanlase kõrvale, kes senini tema lemmikkondiiter on olnud. Liigutasin kõrvu ja läksin muidugi esimesel võimalusel neid ülemuse reklaamitud imeasju vaatama. Panen siis ka teile siia võrdluseks ühe pildi Yasushi Sasaki śokolaadikoogist. On mida eeskujuks võtta ja kuhu pürgida. 🙂

jaapanlane

Ilusat pühadeaega kõigile!

Koogigalerii 2

DSC01218

Vahepeal olen jälle ühte ja teist magusat valmistanud, nii et aeg on blogikohvikus oma saavutused ritta seada. 🙂

Valge śokolaadi glasuuriga kaetud sidrunivahukook sai kiiresti uueks suviseks lemmikuks. See on lihtsalt nii hõrk ja suussulav, et tegime seda sel nädalavahetusel lausa kahel päeval järjest.

DSC_1505

Sidrunivahu tegin nii, et segasin lemon curdi ehk sidrunivõide (munakollased, sidrunimahl ja -koor, suhkur, või, źelatiin), vahustatud munavalgete ja vahukoorega. Üsna vähemagus ja taevalikult sidrunine sisu, mida suurepäraselt tasakaalustab valgest šokolaadist kate.

DSC01255

 

Brüsseli jaanipidu sai juba 6. juunil peetud. Sinna viis igaüks kaasa head ja paremat – need, kelle perekonnanimi algas tähega A-N, pidid  kaasa võtma midagi soolast ja tähestiku teine pool siis midagi magusat. Kuna mul oli oma perekonnanimele vaatamata tahtmine ikkagi koogitegu ette võtta, laenasin lapselt üheks õhtuks S-tähega nime. 🙂 Nii sain rahumeeli maasikatordi valmis meisterdada.

DSC01174

Jaanipidu oli vahva ja sel aastal õnnistatud suurepärase ilmaga. Erinevalt eelmisest aastast jõudsime seekord ka jaanilõkke süütamise ära oodata.

DSC_1502

Sama päeva hommikuks tegin ka ühe martsipankattega tellimustordi, seekord klaverikujulise. See läks väikesele tüdrukule, kes sai sünnipäevaks valge klaveri.

DSC01167

Kuna praegu on Belgias maasikahooaeg täies hoos, siis muidugi olen teinud ka mõned suured maasikakoogid.  Üks neist, šokolaadikattega, läks kallitele kolleegidele käimisvõistluse lõpetamiseks. Nimelt oli meie osakonnas maikuus Marve eestvõttel selline tore võistlus.:)  Osalejad riputasid endale sammulugejad külge ja raporteerisid igal hommikul oma eelmise päeva tulemustest. Kõigi võistlejate peale kokku tehti nädalaga üle miljoni sammu. Võistluse pidulikuks lõpetamiseks ja karikate üleandmiseks tellis Marve minult siis maasikatordi, kuhu kirjutasin sammude koguarvu ja Viplala tegi ka mõned väiksed jalajäljed. 🙂

DSC01156

Teine maasikatort, seekord sefiirikattega, läks meie tänava sellekevadisele naabrite peole. Esimest korda astusin seal oma koogiga üles eelmisel aastal ja sain suure menu osaliseks. Foto minu kätetööst jõudis lausa selleaastase peo plakatile. 🙂

DSC_1506

Seekord naabrite peol ilmaga kahjuks ei vedanud, terve õhtu sadas ladinal, nii et rahvas seisis troppis varjualuse all koos. Tordi menu see muidugi ei kahandanud.

DSC01103

DSC01106

Muusikalise osa eest hoolitses seekord C. 😉 Mäletavasti ma eelmisel aastal leidsin samalt peolt talle kitarriõpetaja, meie lähedal elava tšiillase Gerardo. Nüüd on C. siis terve aasta iga nädal Gerardo juures kitarritunnis käinud ja oma mänguoskuselt kõvasti edenenud. Lausa sedavõrd, et nad said kahekesi kümnekonna looga üles astuda. 🙂

DSC_1475

 

Ükskõik kui nauditav ja teraapiline tegevus tortide valmistamine ka poleks, on mõnikord nii tore, kui keegi teeb tordi hoopis sulle. Näiteks emadepäeva hommikul. 🙂 C.-l oli alguses küll plaanis jälle kohupiimakoogiga üles astuda, aga ma ütlesin, et seekord võiks olla midagi uut ja keerulisemat. Ta võttis siis kätte ja nikerdas valmis trühveltordi. 🙂 Minimalistliku kaunistusega, mis Chef C.-le kindlasti meeldiks. 🙂

DSC00762

Ühel õhtul tegime tordi asemel aga hoopis muhvineid. Neid ma pole küll juba mitu aastat teinud, aga leidsin poest nii ilusad pitsilised ümbrispaberid, et neid lihtsalt tuli kasutada ja midagi sinna sisse küpsetada. Nii oli põhjust ka oma cupcake‘ide postament viimaks ometi kapi otsast alla tarida, et aias fotosessioon korraldada. Mirdi tuli väga sobival hetkel pilti ilmestama. 🙂

DSC01065

 

 

Koogigalerii

Kuna mu eelmise blogi tasuta ruum on viie usina blogimisaasta jooksul täis saanud, tuli mul nüüd tekitada uus koht, kuhu jätkata oma reisielamuste ja kondiitrikatsetuste jäädvustamist. Lootuses, et ehk on neid endal kunagi aastakümnete pärast huvitav lugeda. Elu on ju viimasel ajal muutunud nii kiireks ja mitmekesiseks, et juba paari aasta tagused sündmused ei seisa meeles ja tunduvad pärinevat unenäost või eelmisest elust. Nii kulub mälestuste arhiveerimiseks üks selline koht hädasti ära.

Alustame siis uuesti. Ja alustame kookidest. 🙂 Neid olen viimastel kuudel teinud rõõmustavalt palju. Tore, et inimesed minult oma tähtpäevadeks torte tellivad ning tore, et nende soovid on alati üsna eriilmelised.

Näiteks EÜSi 145. aastapäeva peole soovisid korp! Amicitia vilistlased minna teemakohase sümboolikaga 3-kilose magusa kingitusega. Kuna tegu oli isamaalise üritusega, valisin ka maitsekombinatsioonid võimalikult eestipärased – kakao-mandlibiskviit sai kaaslasteks pohla-, mustsõstra- ja kamavahukihi. Kaunistuseks läksid vaarikatäidise ja martsipankattega biskviitteklid, üks siis EÜSi ja teine Amicitia värvides, kusjuures Amicitia kuldse ja sirelilla tooni saavutamine oli muidugi paras pähkel:

DSC00701

Sellesama suurepärase maitsekombinatsiooni – pohl, mustsõstar & kama – olin teinud ka veebruaris meie osakonna EV 97. aastapäevapeole. Tookord olin ma ise tegelikult terve nädal kodus haige ja peost osa võtta ei saanud, aga tordi nikerdasin siiski kodus valmis. Tasapisi toimetades kulus sellise teose valmimiseks terve päev. Pealt on tort kaetud vaarikaglasuuri, mascarponekreemi, śokolaadilillede ja karamellikrõpsudega.

DSC00444

DSC00448

Läbilõige ka, kodusele pidulauale tehtud väiksemast koogist:

DSC00453

Eelmisel nädalal sooviti minult dźungliteemalist torti. 🙂 Üks väike tüdruk sai 6 aastaseks ning tema sünnipäevapeo teemaks oli dźunglielu. Seejuures pidi tort siiski olema kõigi väikeste tüdrukute lemmikvärvi – roosa. 🙂

Maria dźungel

Tema vend soovis oma sünnipäevaks aga hoopis küpsetatud juustukooki marjadega. Pidulikkuse lisamiseks katsin selle siiski ka kreemiga:

DSC_1244

Kõige sagedasemaks sooviks on aga kõigil alati olnud śokolaadikook. Enamasti vaarikatäidisega:

DSC00528

DSC00499

DSC00495

Aga mõnikord ka maasikatäidisega:

DSC_1254

või mustikatega:

SAM_2730

Põnevaid šokolaadimänge sain mängida valget šokolaadi tempereerides, et meisterdada mõned jalgpallid. Kondiitrikoolis saime harjutada ju ainult tumeda ja piimašokolaadiga. Valge šokolaad on neist aga veelgi kapriissem ning selle tempereerimiskõvera temperatuurid madalamad.  Õnneks sain mõningase pusimise peale mõned pallikoorikud siiski kätte:

DSC00595

Tort osutus nii menukaks, et sünnipäevalapse noorem vend soovis endale samasugust:

DSC00758

DSC00759

Tegin ka ühe klassikalise sefiiritordi:

DSC00624

Frozeni multikas ja Elsa on väikeste tüdrukute hulgas jätkuvalt populaarsed. Mäletatavasti läks minu selleteemaliste martsipankujukeste debüüt üle kivide ja kändude – voolitud Elsa ei tahtnud kuidagi oma kuju hoida ja tookord sai lubatud, et ühtegi Elsat ma oma elus rohkem ei tee. Õnneks on aga olemas kõikvõimas Amazon, kust saab paari päevaga kasvõi terve galerii poppe multikategelasi oma tordile tellida. Nii valmis minu teine Frozeni-teemaline tort ilma suurem vaevata. 🙂 Sisuks seekord kakaobiskviit ja kohupiimakreem vaarikatega:

Itimees Anti tehtud pilt

Teismeliste eelistused võivad aga teinekord olla üsna ootamatud, näiteks soovis üks neidis oma sünnipäevaks torti pealuu ja tiibadega. 🙂

Annabel

Et kõik see jutt siin liiga magusaks ei läheks, tegin vahelduseks ka väiksed soolased tordikesed, mis koosnevad näkileibadest, toorjuustukreemist ja lõhefileest:

DSC00554

No ja siis muidugi minu kõige tähtsam etteaste – meie peaministrile isiklikult. 🙂 Kunagi aasta alguses kirjutasin sellest, kuidas minult telliti proovitöö, mille jaoks tegin sellise roosa mango-vaarikatordi:

DSC_0944

Proovitöö kiideti heaks ning nii saingi austava võimaluse meisterdada Brüsselit külastavale peaministrile ja 15 diplomaadile śokolaaditordi vaarikatega. Nagu Murphy seadused ikka, läks ka selle tähtsa tordiga tegelikult natuke nihu, śokolaadikreemi tugevduseks oleks võinud ka pisut želatiini kasutada, aga no mis seal ikka. Tort nägi välja selline, tagapool on väiksem eksemplar 4 autojuhile:

Taavi tort.

Alljärgnevaid koogikesi ei teinud aga mina, vaid need on hoopis kohaliku peene kondiitriäri Van Denderi looming, kes muuhulgas varustab ka Belgia kuningakoda. Uskumatu, nad teevad pühapäeva hommikul juba kell 6 uksed ja kella 7 ajal oli pood rahvast täis.. Valisin 3 eri sorti – eeskujuks ja võrdluseks. :)Degusteerisime neid koos mu Luksemburgis elava nimekaimuga, kellel nüüdseks juba LCB kondiitridiplom taskus ja kindlasti suur tulevik ees.

Van Dender