Tagasivaade suvele. Naissaar

DSC_1720

Kogu see ilu ja õndsus, mida kujutab endast suvi Eestimaal, on siis selleks aastaks jälle läbi. 3+2 nädalat maailma parimat puhkust, kohtumisi uute ja vanade sõpradega (kusjuures mõned neist kohtumistest korraldas elu täiesti juhuslikult), palju ilusaid hetki looduses ja maakodus, muusikat, häid raamatuid, rattasõitu, kohvikutes käimisi.

Algas see kõik Tallinnas, kus kohe esimesel Eesti-päeval oli rõõm saada kingituseks selline ilus ja maitsev linnupiimatort. Aitäh veel kord, Olga!

DSC_1680

Järgmine päev viis meid Naissaarele, mille külastamise soov tekkis mul pärast “Suure Jumalanna müsteeriumite” läbilugemist. Milline siis ikka on see müstiline maalapp, kus väidetavalt iidsetest aegadest peale on valitsevaks naisenergia ja jumalanna-kultus, mille tõttu juba vanad kreeklased selle paiga Terra Feminarumiks ristisid?

Jah, peab ütlema, et see naisenergia on seal tõesti kohe tajutav, kasvõi saart katvatest tuhandetest kibuvitsapõõsastest. Teatavasti on nende viielehelised õied üks Neitsi Maarja sümbolitest.

DSC_1700

Väga paradoksaalne ja samas omamoodi loogiline, et just sellele neitsilikule saarele rajas Nõukogude armee omal ajal miinitehase. Märke tollasest monstrumtehasest kohtab saarel veel praegugi pea igal sammul, miinikestad lipuvarrastega tervitavad tulijaid juba sadamas.

DSC_1742DSC_1707

DSC_1711

Õnneks on siiski piisavalt ka täiesti puutumatut, neitsilikku loodust ning ma väga loodan, et see seal niimoodi ka jääb.

DSC_1698

DSC_1718

Matkasime saare kesk- ja lõunaosas, otsisime üles Põlendikukivi, mille kõrval isegi kahemeetrine C. sai ennast päkapikuna tunda:

DSC_1685

Siis võtsime rannas aja maha, poisid viskasid lutsu ja mina jälgisin vaatemängulisi pilvi. Kuuldavasti oli Tallinnas samal ajal kõvasti vihma sadanud.

DSC_1730

Õhtul oli Omari küünis Nargen festivali raames etendus “Tüdrukud ei nuta ehk Katariina lähetamine”. Küün kontserdipaigana oli äge ning etendus ise värske ja nutikas, ei pidanudki tundma piinlikust, nagu suveetendustel vahel juhtub. Kui etenduse lõpupoole küüniuksed lahti tehti, et üks kahest naistegelasest sealt traktoriroolis mööda saaks sõita, tuli mulle pähe mõte, et tegelikult piisakski etenduse puhul sellisest loodusesse avanevast lavast. Tśellod mängiksid nurgas ja publik silmitseks metsa või merd.

DSC_1736

Peale etendust toimus Katariina lähetamine ehk tagasisõit sellenimelise laevaga.

DSC_1741

Sadamasse jõudmiseks laaditi publik sõjaväeautodesse:

DSC_1704

Ega teistsugused sõidukid saare metsikult auklikel ja mudastel teedel läbi ei pääsekski. Tagasisõit meenutas mõnd eriti hullu tiiru Ameerika mägedel.

Kui me oma Eesti-puhkust alles planeerisime, oli minupoolseks sooviks, et käiksime mõnes sellises paigas, kuhu me varem ei ole sattunud. Naissaar sobis selleks hästi.

DSC_1681

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s